Skip to content

Blogfest2009: paneeldiskussioon “Kas blogi on meedia”

september 8, 2009

/otseülekanne BlogFest 2009 saalist: vabandagu see nõmedat kirjastiili/

Niih, mulle ulatati ühel hetkel mikrofon ja pärast oli juba keeruline ilma kohalikus seminariklaasis tormi tekitamata lapakat naabri tooli alt kätte saada. Seega jäid vahepealsed ettekanded vahele, aga Siim Teller on väga tublilt kõik kirja pannud ja tema blogist leiate üles ka vahepeal vahele jäänud tükid.

Et – hetkel on paneel, kas blogi on meedia, ja et asi oleks huvitavam, on laval terve komplekt inimesi, kes professionaalses elus teineteisega just erilises lembesuhtes pole. Näituseks katsetas Marianne Mikko kohe, kas saab Äripäeva Meelisele nats lõuga sõita (et kes keda – kas ajakirjandus toidab blogisid või vastupidi). Sai küll, rahvas oli kohe Marianne poolt. Vähemalt see seltskond, kes mu seljataga istub.

Pille Pruulmann-Vengerfeldt ütleb, et blogijaid on vähem kui me arvame ja see pole üldse mingi väga kõva teema, sest iga viies eestlane loeb ja blogi kui meedium ei ole üldse sellise pauriga, nagu blogijad ise tahavad uskuda.

Kerttu Metsar Delfist ütleb, et blogidest kui meediast ei saa rääkida tegemata selgeks, mis blogisid sinna arutellu kaasatakse – blogindus on ennekõike platvorm ja blogija ise teab, kas ta avaldab seal oma kulinaarseid saavutusi, tite esimesi hambaid või pretendeerib ajakirjandusele. Koolilapse päevapäevik, isegi blogivormis, ei ole meedia ja ei peaks ka selliselt käsitletav olema.

Villu Otsmann, advokaadibüroost Tamme ja Otsmann (Leedo-Delfi kaasuse advokaat, esindas Delfit) räägib hetkel vastutusest – et mida jagatum on vastutus, seda vähem jääb igale indiviidile, ja tõi näiteid ka (mida ma kahjuks kajastada ei jõudnud seoses kõrvalistuvate segajatega, ehkki tegelikult tahaks need siia välja panna küll).

Margus Sameli (Aegis Media ehk meediaagentuur) ütleb, et blogid kui ajakirjandus ei ole selge nähtus ja kui oleks, peaks reguleerima… aga blogindus on loome ja kas seda (kui kunsti arengut) üldse peaks reguleerima.

Henrik Roonemaa ütleb, et pole vahet, kus sa loed kellegi mõtteid – twitter, Skype, facebook vms – need on ikkagi tema mõtted ja siis peaks juba seda ka meediana käsitlema.

Jaanus Lillenberg ütleb, et blogi ja meedia võrdlemisel tuleks püstitada küsimus, millal info üldse on meedia. Kaks tasandit – tekivad mingid tunnused ja kui tunnused informatsiooni osas rakenduvad, on pigem meedia. Näiteks peaks olema perioodilisus, sellel peaks olema mingi fookus, tal peaks olema mingi konkreetne stiil (ilgud siis ilgud, aga ära siis looda oma auditooriumi jaoks usaldusväärne olla faktipõhise infoga) ja päevakajalisus. Kui need tunnused olemas, on meedia ja asi vaska. Teine tasand, pragmaatiliselt ja eraettevõtte seisukohast, muutub info meediaks, kui tal on lojaalne lugejaskond, kellest tekib turunduspotentsiaal (seda ei pea tingimata rakendama, turunduspotentsiaali, aga see potentsiaal peaks olema olema).

Roonemaa ütleb, et iseregulatsiooni alged on laua peal, altexi motipostituse raames – seal on küsimus, kellena nad ennast näevad ja millest tahavad logima… niimoodi äkki sünnibki algus.

Mandel ütleb, et kas arvamusavaldus on meedia ja sellele ei saa nii läheneda, mingit regulatsiooni pole – inimene on suhtlev olend ja juba koopas keegi rääkis ümber lõkke ja joonistas, see on inimese põhiloomus ja internet jätkab seda, ega asi siis meedia ei pea olema.

Marianne meenutab Roonemaa sõnavõtust ajakirjanduseetikakoodeksit – et Peegel olevat öelnud, et ajakirjanik sa võid olla, aga inimene pead olema. Nii et blogijana peaks samast lähtuma: kellele ja miks. Peeglil oli teine mõte ka – kui vähegi saad, ära kirjuta. Sama jälle peaks kehtima ajakirjanikele ja blogijatele, ärge risustage eetrit. Mõtestage oma tegevusi ja kui saate ilma olla, siis olge.

Pille kommenteerib, et kui tõepoolest keskne diskussiooniobjekt on arvamuseavaldamine, siis on küsimus, kas see on avalik või privaatne. Kanal polegi oluline, komisjon näeb palju vaeva, et kaitsta lapsi ebasoovitava netisisu eest – nüüd ollakse hädas, sest arvutifiltrid ei sobi mobiilividinatele. See kehtib ka meediale, oluline on saada filter pähe mitte masinasse. Kõik, mida me välja ajame peast ja näppudest, jääb meiega terve elu ja kui igaüks sellele mõtleks, oleks asi kohe palju kenam.

No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: